Saaremaa "puhkus"

Iga-aastane Saaremaa puhkus ei olnud see aasta üldse puhkuse moodigi. 5 päeva olid korralikult ära sisustatud nii mulle kui ka Nopile. Neljapäev kulus sõitmise ja lahtipakkimise peale. Reedel mõtlesin, et lasen koeral puhata, aga Nopi ise küll nii ei arvanud. Niisiis kui teised päeval jooksma läksid, läks Nopi kaasa ja õhtul, kui ma otsustasin jooksma minna, arvas koer, et ta tuleb ka ikka kaasa. Mina nii ei arvanud ja jätsin ta koju ukse taha laulma.

Laupäeval käisime Kuressaare agilityvõistlusel. Kohtunik oli Jari Suomalainen Soomest. Rajad mulle väga meeldisid, hea pikkusega, normaalsete kiirustega, aga siiski täpset ja kindlat juhtimist nõudvad. Esimesel rajal saime DSQ, täielik üle juhtimine minu poolt. Ainult 3 midi saidki tulemuse kirja. Teisel rajal hüppas, üllatus-üllatus, poomi üle ja kiiruseks oli 3,89 m/s, sellega saime 7. koha. Kolmandal rajal ei õnnestunud slaalom absoluutselt, nurk oli ka selline, mida me polnud vist kunagi varem teinudki, iseenesest see pöörde ja kutsumise värk tuli nagu välja, aga Nopi varastas kogu aeg slaalomisse sisenemisel. Kolmandal korral ma lihtsalt surusin ta ninast slaalomisse. Kaotasime seal nii palju aega, et kiirusest pole mõtet rääkidagi. 7. koht. Ma jäin hullult rahule sellega, et Nopi jooksis. Poomiga tegeleme edasi..

Pühapäeval käisime Hiiumaal. Nopi sai jalutada, nuuskida, väga palju auto ja praamiga sõita. Päeva lõpuks oli koer omadega täitsa läbi. Esmaspäeval käisime Harilaiu matkarajal. Põhiline miks me sinna läksime, oli Harilaiu tuletorn, mida me tahtsime juba eelmine aasta vaatama minna, aga kui selgus, et selleks tuleb läbida 11km matkarada, lükkasime selle edasi. Kuna ilm oli mega soe, siis me kõndisime 4,5km tuletornini ja sama teed pidi tagasi, niisiis piirdusime 9 kilomeetriga. Nopi muidugi oli väga õnnelik, kuna lasime ta lahti ja vahepeal sai ta pikalt jalutada mööda randa ja jahutada end merevees. Esmaspäeva õhtul sõitsime linna tagasi ja järgnevad kaks päeva Nopi lihtsalt magas :):)

See polnud muidugi veel kõik. Neljapäeval läksime Soome ja võtsime Nopi ka kaasa. Seal sai ta jalutada, puhata ja seltskonda nautida. Kohtusime isegi ühe beaglega. Suur aitäh Kristinile puuri eest, muidu poleks ma üldse magada saanud, sest siis oleks ma pidanud terve öö koeraga võitlema, et ta mulle kaissu ei tuleks :-) Laupäeval tulime Eestisse tagasi ja nüüd on Nopil käsil magamise maraton.

Üks järv, kus me Soomes ujumas käisime