esmaspäev, 26. detsember 2016

Nagu filmis

Käisime Nopiga metsas jalutamas. Liivamäele ja tagasi. Nopi on praegu tõeline energiapomm, jooksuta ja piina aju palju tahad, see koer on ikka kõigeks valmis. Liivamäel haaras Nopit tõeline hullus. Ta kihutas mäest üles ja alla ja nii mitu mitu ringi. Suures jooksuhoos tormas ta ka väiksesse ojja ja naljakas oli vaadata, kuidas koer koheselt oma otsust kahetses. Nii kiirelt kui ta sinna läks, nii kiirelt tuli ta ka välja ja kihutas aga edasi. Edaspidi hüppas ta kõrge kaarega külmast ojast üle ja seejärel jooksis edasi. Nii hea oli seista ja ise mitte midagi teha, koer väsitas ennast ise. Nii ta jooksis seal hea mitu minutit. Kui ta ära väsis, lasin tal veidi puhata ja siis tegime veidi harjutusi, lasin tal mäest üles joosta, liival hüpata ja siis trikitasime niisama.

Siis haaras teda jälle hullus. Otsisin talle ühe suure pulga, et las jookseb sellele järgi ja no ta pole ammu sellise energiaga mänginud. Olime seal oma 20 minutit ja siis hakkasime tagasi minema, et enne pimedat metsast välja jõuda. Tagasiteel kõndis Nopi vaikselt kõrval, mõtlesin, et nüüd on väsinud, vastutulevad koerad teda ei huvitanud, nuuskida ta ka ei viitsinud.

Olime kitsal põlluteel, kui järsku kuulen hullu karjumist selja tagant. Meile lähenesid mega kiirusega kaks jalgratturit. Tunne oli täpselt nagu filmis, kui keegi hakkab auto alla jääma ja siis tuleb teine isik kõrvalt ja lükkab ta eest ära. No täpselt samamoodi oli ka meil. Ise ma kargasin võssa ja hakkasin Nopit kutsuma, et tule tule. Tal aga oli mõte nii kokku jooksnud, et ta lihtsalt vaatas mulle otsa ja ei saanud aru, mis see hull seal võsas vehib. Sain aru, et ega sellest mingit kasu pole, sirutasin käe välja, haarasin tal traksidest ja tõmbasin ta võssa veel sekund enne, kui ratturid mööda kihutasid. Üks jõudis möödudes veel aitähgi öelda. Minul värisesid käed veel tükk aega, Nopi ei saanud endiselt midagi aru. Kuna ta seisis risti keset teed, siis ma ei taha teadagi, mis temast alles oleks jäänud, kui need kaks, üle 25km/h sõitvat ratturit tast üle oleksid sõitnud.

Koju jõudes sai ta oma söögi ja 1,5h jalutuskäiku ja liival jooksmist poleks nagu olnudki..

Hull koer.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar