84. rabajooks

Jooks toimus minu kodumetsas - Harku metsas. Ega ma muidu poleks läinud, aga seoses trenniga pidin ikka minema ja no mis see 6,3km ära joosta siis pole. Eile osalesin veel Eesti Murdmaajooksu Karikavõistlusel, kus jooksin 2000m, niiet täna olin omadega pisut läbi, jalad valutasid ja noh muud hädad, mis mäest üles ja alla jooksmisega kaasnevad. Kohale ma läksin ja Kristini eeskujul võtsin Nopi ka kaasa. Kui koer nägi, et mul jooksuriided seljas on, oli ta nagu kleebitud mu külge. Teise ruumi minnes hakkas oma nutulaulu tegema ja rahunes alles siis, kui sai mul jälle sabas joosta, et ma jumala eest teda maha ei unustaks ja et näidata, kui väga ta ikka tahab kaasa tulla. Oi kui hea meel tal oli, kui ma talle rihma kaela panin!

Võistlusele jalutasime issiga läbi metsa ja oh kui energiline Nopi oli. Tormas muudkui ühe lõhna juurest teise lõhna juurde, nii kiiresti ja kaugele, kui flexi rihm võimaldas. Võistluspaika lähenedes hakkas aga loom kartma, nii palju inimesi ja nii palju lärmi (keegi rääkis seal mikrofoni), tõmbas kulmu kortsu ja saba madalamale. Õnneks rahunes varsti maha ja kui Tessyt nägi, oli rõõm suur.

Seal oli ka üllatavalt palju teisi koeri, kellega Nopi tutvuda sai, samuti sai ta tähelepanu paljudelt inimestelt, mõned tulid isegi kõrva tagant sügama. Üks kohtunik (see sama, kes mul eile ka kohtunik oli)  tuli küsima, et kas koer ka ikka jookseb ja et ega ta pauku karda, sest üks kord olevat juhtunud selline asi, et kui pauk käis, viskas üks koer end pikali maha ja keeldus edasi liikumast. Ma siis seletasin talle, et ta mul "jahikoer" ja ega ta pauku karda. Tõepoolest, pauku ei pannud ta tähelegi (mina ka mitte, nägin ainult sädemeid taevas) ja jooksma hakates oli vana rahu ise. Muidugi esimesed 2km tegi ta mulle korralikku vedu, siis ma mõtlesin, et oleks viimane aeg jooksutraksid, veoliin ja -vöö ära osta, saaks käia jooksmas ja suusatamas, kui ei ole võimalust teda lahti lasta. 

Rahvast oli meeletult palju, rada oli alguses kitsas ka ja päris raske oli koertega sealt mööda joosta, ilma et koer kellelegi kandadesse poleks jooksnud. Mitu korda raja keskel arvasid Tessy ja Nopi, et oleks suurepärane idee mängima hakata, niiet inimesed selle urina peale eemale hüppasid. Viimased 2km oli Nopi juba üsna väsinud, jooksis mul tirimata kõrval, kuid viimased 300m tegime täiega hea kiirenduse ja Nopi asus jälle veokoera mängima. Finishijoont ületades näitas aeg 36min ja 42sek, sealt mõned sekundid ka maha, sest kui stardipauk käis, läks tükk aega, kuni me üldse stardijoone ületasime. Sain ilusa vimpli ka. Nüüd koer magab, kokku võttis see ettevõtmine umbes 10km. Ilus viis pühapäeva veetmiseks!