2015. aasta

2015 aasta oli minu ja Nopi jaoks igati edukas, samas milline ei oleks edukas aasta? Tippsündmus oli meie jaoks ilmselgelt A3 saamine. Viimase nulliraja A2s jooksime 22. veebruaril ning esimese etteaste A3s tegime 4. aprillil. A3s jooksime üldse kokku 22 rada, millest 15 rajal saime ka tulemuse kirja, nulliradu 1 ja rajavigadeta, aga ajavigadega radu jooksime 3. A3e saamine oli üks 2015 aasta eesmärkidest.

Teine eesmärk oli slaalom selgeks saada. Suvel panin maale oma slaalomi püsti ja seda sai peaaegu iga maal oldud päev harjutatud. Lõpuks kinnistus slaalomiliigutus Nopile nii ära, et aasta teises pooles oli ikka väga vähe eksimusi, samas ei ole slaalom ikkagi 100% selge, igasuguseid võimalikke nurki ja kindlasti iseseisvat sisenemist tuleb veel edasi harjutada. 

Poomi kontaktide normaalne sooritus oli kolmas eesmärk ja see ei õnnestunud. Hetkel oleme sealmaal, kus vahepeal Nopi hüppab kontakti üle, siis jälle ei hüppa.. Ühes trennis avastasin hea nipi kuidas ta kontakti ära puutuks, aga selgus, et võistlussituatsioonis see ei toimi, pealegi võtab selline teguviis koeral kiirust maha nii et ma pean midagi muud mõtlema.. See eesmärk lükkub edasi uude aastasse.

Neljas eesmärk oli õppida uusi trikke, sest trikkide õppimine arendab koera ja omaniku vahelist koostööd, usaldust ja pealegi treenib koera ka. Me ei õppinud märkimisväärselt palju trikke, pigem lihvisime vanu trikke ja õppisime paar uut trikki juurde ning nende lihvimine lükkub uude aastasse. Nt arendasime meie leivanumbrit - kätelseisu trikki, kus koer tõstab tagakäpad õhku ja seisab esikäppade peal. Õpetasin talle selle triki sooritust erinevates kohtades ning praegu suudab Nopi teha kätelseisu (tegelikult käppadelseisu) vastu puud, posti, maja seina, aeda ja vastu mind. Praegu harjutame käppadelseisu ilma millegi vastu toetamata. Uued trikid on minu jalgade vahel kaheksate tegemine, ümber minu tagurdamine, trepi alla peitu minemine käsklusega "peitu" ja üle mu jala hüppamine. Nii muuseas kujunes uueks trikiks (Kristini eestvedamisel) Tessyst üle hüppamine ja alt läbi roomamine või siis vastupidi, rahulikult seismine, samal ajal kui Tessy Nopist üle hüppab või alt läbi roomab. Harjutasime palju kõrvalkõndi ja sealt kujunes ka uus trikk, tagurdades kõrval kõndimine. Uuel aastal tahan kindlasti Nopile õpetada korralikku roomamist ja frisbee kinnipüüdmist.

Sellised pisemad eesmärgid olid suvel ujumas käimine, Nopi treeningkava järgimine ja võistlusrajal koera pärast muretsemise lõpetamine. Oi kui palju me suvel ujumas käisime, asi läks isegi nii kaugele, et Nopi hakkas reaalsest ise ujuma, nii, et käpad põhja ei puudutanud. Muidugi ega ta vabatahtlikult sügavamale ujuma ei läinud, aga kui ma vette läksin ja teda maiusega kutsusin, siis ta tuli ja ujus. Enne ei teinud sedagi. Jaanuarikuu treeningkavast kujunes edaspidi meeldiv harjumus. Kindlasti liikusime see aasta palju rohkem kui eelmine aasta. Sellest hoolimata võttis Nopi suvel 800g kaalus juurde puhtalt vale söögi pärast, kuid kohe, kui hakkasime talle õiget toitu andma, läks kaal jälle tagasi normi. Mina ei muretse enam agilityt tehes, et koer rajalt plehku paneb ja me peame võistluse või treeningu katkestama. Ainuke ebakindluse koht tekkis suve alguses Viljandis, kus sai ka selgeks, et pikk autosõit tekitab koeras sellise stressi, et sõidu lõppedes ei ole koer võimeline koheselt agilityt jooksma minema.

Lisaks eesmärkidele õppisime see aasta selgeks nn "vaikse juhtimise". Selleks, et Nopi nii palju rajal ei hauguks ja keskenduks rohkem ülesandele, pean kasutama vaid kehakeelt. Eks see vajab harjutamist, praegu kipun veel käsklusi andma. Eks rajal "Nopi-Nopi" võib ikka öelda ja esimese takistuse käskluse pean ka ütlema (veel), aga harjutame,  harjutame ja harjutame, küll siis lõpuks selgeks saame. Enne tuli väga palju ette olukordi, kus Nopi unustas end haukuma ja kui me tõkke juurde jõudsime, siis ta vist ei kuulnud mu käsklust või oli lihtsalt väga ebakindel, seega tõke jäi võtmata, igatahes tuli selliseid tõrkeid päris palju. Nüüd harjutame mitu korda nädalas sellist asja, et võtan tõkke pulga (ehk siis harjavarre) kätte ja ilma käskluseta, puhtalt sellega, et ma lihtsalt vaatan seda pulka, peab Nopi üle hüppama, nii tekib koeras kindlus, et kui ma vaatan tõket, siis tähendab see 100% seda, et ta peab selle tõkke võtma ja mingit muud võimalust ei ole. Harjutame ka igasuguseid Nopi jaoks kahtlaseid äkilisi pidurdusi. Unustan vahel, et mul on beagle, mitte sheltie ja (vähemalt) minu beagle on piisavalt aeglane, et pidurdada siis, kui mina pidurdan. Ehk siis, kipun järsku seisma jääma ja enneaegselt minema jooksma, kuigi Nopi pole veel hüppama hakanudki ja siis ongi selline olukord, kus ta ei hüppa, ei jookse mulle järgi, vaid jääb seisma ja minuga õiendama. Kuigi kui keegi mulle nii teeks, ma vist ka arvaks, et ju siis seda tõket ei pidanud võtma ja pööraks otsa ümber. Edusammud on märgatavad, mida aeg edasi, seda kindlama sammuga Nopi tõkkele läheb. Harjutame edasi!

UUED EESMÄRGID AASTAKS 2016

1. Joosta A3s vähemalt 10* nullirada (eelmise eesmärgi, joosta 3 nullirada, täitsime juba esimesel           võistlusel ära)

2. Õpetada Nopile rohkem trikke (roomamine, frisbee)

3. Poomi harjutamine, kinnistamine ja võistlustel poomikontaktide vigadeta sooritamine

4. Harjutada slaalomisse erinevate nurkade alt sisenemist ja kindlasti iseseisev slaalomisse                       sisenemine

5. Vähemalt proovida õpetada Nopile sellist trikki:                                                                                       http://lemmik.postimees.ee/3339905/kuidas-koolitada-koera-oma-lemmikseeni-otsima 

6. Leida Nopile uusi mängu- ja jalutussõpru

7. Osaleda agility Eesti meistrivõistlustel

8. Arendada Nopi kiirust agility radadel, joosta kiirusega alates 4 m/s ja saada võimalikult vähe                ajavigu, mis tähendab lisaks mulle veel ökonoomsema juhtimise harjutamist