Kui me Aegviitu jõudsime, kell oli siis 9.30, saime kohe Merkaga kokku ja võtsime suuna metsa poole. Täna juhtus ka midagi üllatavat. Kui Nopi ja Suusi suvel eriti läbi ei saanud, siis täna nad mängisid. Täitsa uskumatu. Nopil oli täna vist palju energiat, seega ta unustas oma pahameele üleannetu noorkoera suhtes ja nõustus temaga mängima ja teda põllul taga ajama. Mäng ei kestnud kaua, sest lõpuks avastasid mõlemad koerad, et nad on rihmast vabad ning metsas on ju nii palju huvitavaid lõhnu, mida avastada. Jalutuskäigu ajal läks nii mõnigi kord koerte vahel sõimamiseks, sest noor husky tahtis hirmsasti mängida, aga Nopile piisas ühestki korrast ja teda huvitasid palju rohkem igasugused lõhnad ja jäljed. Väike aja mahavõtmine, koerte tähelepanu vabadusele suunamine ja jalutuskäik võis jätkuda.
Peale 15km jalutust lumes soojendasime end natuke Merilini juures. Kui viimastel meetritel õues oli Nopi omadega täitsa läbi, tal oli külm, ta kõhualune, saba ja nägu olid täitsa härmas ja käpakarvade külge olid moodustunud pisikesed lumepallid (kusjuures tal oli jope seljas), siis Merilini juures tuli talle eluvaim sisse ja järsku oli tal suur soov terve maja läbi otsida, kõik kohad üle nuuskida ja kindlasti ka süüa leida. Ma olin tema soovidest teadlik, seega ma ei lasknudki teda majas lahti, vaid sidusin ta hoopis diivani külge kinni, kus väsimus koera viimaks maha murdis ja ma Nopi diivanil keras magamas leidsin. Vähemalt sai ta natuke puhata ja üles soojeneda, enne kui me oma teekonda jätkasime. Ka jope jõudis ära kuivada, niiet pärast koju jalutades sai ta endale kuiva ja sooja jope selge.
![]() |
Leia pildilt koerad![]() |
![]() |
| Pärast jalutasime veel 3km rongi pealt koju |

















Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar