Nopi metsas ja agilityplatsil

Pole päris pikka aega kirjutanud, aga nüüd on kogunenud paar asja, millest tahaks kirjutada. Jaanuari lõpus/veebruari alguses olime üsna laisad. Metsas suusarada polnud, rattaga sõita ei saanud, jooksjat minust ka ei ole. Tegime väga tavalisi jalutuskäike ja lisaks treenisime kodus trikke. Kuid Nopi vastupidavus ja energiatase on võrreldes algusega nii arenenud, et puhtalt vaimse trenniga teda naljalt ei väsita. Lõpuks hakkas ta tähelepanu võitmiseks lollusi tegema. Varastas sokke, rätikuid, pisikesi mänguasju, suuremaid mänguasju, näris taskurätikuid ja lego klotse, röövis õe jalanõusid ja korraldas teleka ees showsid, kus ta siis seda saabast "maha murdis". Lisaks eelpool mainitule uitas ta sihitult mööda tube ringi ja otsis, mida varastada. Ta lohistas täiega oma käppasid ja see kõik käis nii närvidele. Ühel päeval otsustasin, et saagu mis saab, mina võtan ratta ja lähen temaga metsa! Rada oli kohutav. Lund ei olnud, aga maad ka ei paistnud, oli vaid jää. Õnneks siiski raja kõrval oli võimalik sõita ja ühel lõigul oli rada täiesti välja sulanud.

 Sõitsin kokku 9km, koer ratta kõrval jooksmas. Pärast seda rahunes ta maha. Mõneks ajaks. Õnneks oli lähenemas nädalavahetus. Laupäeval toimus Tubli AG talvekarika 2. etapp ja pühapäeval trenn.

Tubli AG talvekarikas:
Jooksime kaks rada, mõlemal rajal saime 5kp. Esimesel rajal hakkas ta kott-tunnelit kartma ja tuli siis sealt välja. Korraks tardusin mõttes ja mõtlesin, et jeever! me pole niiii ammu kotti teinud, et äkki ta ei lähegi?! Saatsin ta uuesti ja siis ta võttis julguse kokku ja ikkagi läks ettevaatlikult läbi. Vähemalt sedagi.. Teisel rajal kukkus pulk. Kokkuvõttes saime 5. koha. Ma ei jäänud rahule. Oleks võinud ikkagi paremini teha.

Pühapäevane trenn:
Olime Kristiniga kahekesi trennis, seega saime mõlemad koertega korralikult joosta. Jooksime 2 tavalist rada ja siis läks lahti. Sveta mõtles välja üliägeda harjutuse, mis seisnes selles, et kaks beaglet on korraga rajal ja ajavad teineteist kordamööda taga. Tegime nii, et kord jooksin Nopiga ees ja Kristin Tessyga taga ja siis jälle vastupidi. Mõlemad koerad olid palju kiiremad kui üksinda joostes, päriselt ka! Tessyl lõi jahiinstinkt kohe eriti välja, Nopil mitte nii väga. Sveta filmis selle nalja üles ka. Oh, see oli nii lahe!

Pärast sellist nädalavahetust oli Nopi täiega läbi. Lõpuks ometi! Kuid paari päeva pärast oli ta taas krapsakas ja luusis mööda maja ringi, et ainult tähelepanu saada.. Siis läksin kolmapäeval kooliga suusalaagrisse (kus me lume puuduse tõttu suusatada ei saanud) ja sain tüütust koerast natuke rahu :D. Eile tulin tagasi ja selle puhul läksin Nopiga metsa jalutama. Selline jalutuskäik ei väsita teda juba ammu, aga ega ma seda ei lootnudki.

Täna käisime Kristini ja Tessyga metsas jalutamas. Kõige pealt jalutasin 4,5km kokkusaamis kohta, siis koos jalutasime 9.5km ja pärast läksin veel koju ka, kokku jalutasin 19km. Nopi on väsinud, jess! Metsas sai Nopi kokku mängida kolme koeraga, esiteks nägime Nopi venda Roksit, kellega koos jalutas rihma otsas veel üks suurem emane koer. Vennaga ei mängi Nopi juba ammu, ei teagi miks, aga suurem koer pakkus talle küll huvi. Päris lähedale nagu ei julgenudki minna, aga Nopi tegi paar kiiremat tiiru ümber koera. Siis mängisid Nopi ja Tessy omavahel ja hiljem nägime üht suurt isast koera, kes oli rihma otsas. Beagled jooksid kohe suurt koera ümber piirama, aga kui selgus, et koerad omavahel justkui klapivad, lasti ka too koer lahti ja siis nad mängisid hästi natuke. Seega oli täna tavapärasest väga palju sotsiaalsem päev. Aitäh Nopi väsitajatele!

Täna öösel sadas korralik lumi maha, niiet plaanin homme Nopiga suusatama minna, aga eks näis, kui aktiivne ta homme peale trenni on. Praegu ma kahtlen, et ta üldse peale trenni liikumisvõimeline on.

Kui jaanuaris veel lumi maas oli, käisime Nopiga väga palju suusatamas!