Imeline pühapäev

10. jaanuaril käisime Nopiga Maardus agility võistlusel. Hommikul jäin mõtlema, et kas ikka tasub minna, õues oli -25 kraadi külma ja mu autojuht keeldus võistlusele jäämast, mis tähendas, et pidin olema ~3h jääkülmas hallis. Koos koeraga. Aga kuna julge hundi rind on rasvane ja jänesed šampust ei joo, siis otsustasin ikkagi proovida. Hommikul seda tavalist sära koera silmis polnud. Võistlusrihma panin talle kaela, aga kui ma jope kätte võtsin, siis põgenes koer ohutusse kaugusesse ja jäi mind pea viltu vaatama, et "mis sa loll tahad mind õue viia või?". Õnneks söögiga sain ta ära ostetud. Väike nimekiri tegevustest, mida ta tol hommikul teha ei tahtnud:

• õue minna
• õues jalutada
• õues pissida
• õues kakada
• autosse minna
• autoga sõita
• autost välja tulla
• jälle õues jalutada
• halli minna
• puuri minna

Hallis ehitasin talle väga next level pesa. Panin selle uksest võimalikult kaugele, ühe fliisteki panin talle puuri ja teise tekiga katsin puuri ära. Kui ma ta puuri sain, siis ta kraapis endale korraliku aseme kokku ja jäi sinna siis magama. Pean ära mainima, et külm ilm oli mu ajud ära külmutanud ja ma unustasin viinerid autosse, õnneks viitsis issi tagasi sõita ja viinerid mulle tuua. Peale raja õppimist piilusin puuri ja Nopi magas seal ikka väga väga sügavat und, norskas isegi. Tekkis jälle kahtlus, kas oli ikka õige tegu tulla. Aga oh imet, kui kotist vinkusid otsima hakkasin, ärkas koer järsku üles, tahtis puurist välja saada. Võtsin ta välja ja nägin koera silmis sädet "jess, lõpuks saab süüa!" ja sellest hetkest peale oli mu tavaline Nopi jälle tagasi, lärmas ja tõmbles ringi, et ainult süüa saada. Niisiis, mu enesekindlus tuli täies koosseisus tagasi ja ma teadsin, et tasus tulla. Seda oli ka tulemustest näha. Aitäh Kristinile videote eest!!!

Jooksime 3 rada, kohtunik oli Sveta. Märgin ära, et jube head rajad! Igal rajal oli pikk sirge, kus oli võimalik kiirust arendada, samas kiirusega oldi arvestatud ja ka tõkke kõrgused olid minu mäletamist mööda kõige madalamad ehk 35cm.

1. rada - 0kp
Ega polegi midagi kommenteerida, kõik oli normaalne, mahtusime aega, poom ja slaalom korras. Kiirus 3,76 m/s

2. rada - 0kp
Koperdasime slaalomis. Juba rada õppides teadsin, et tõenäoliselt see nurk ei õnnestu, aga noh enam-vähem saime ikka hakkama. Kiirus 3,87 m/s

3. rada - 0kp
Oo juhhuu, slaalom õnnestus nii hästi, ma ikka pelgasin seda tõket, mida ei tohtinud võtta ja mida mõned koerad ikka võtsid. Ka tunneli aukudest möödajuhtimine oli paras katsumus, vahel ta ikka läheb sinna kuhu ei tohi (no see on muidugi minu viga, et ma õigesti ei näita), aga sain hakkama.
Kiirus 4,10 m/s

Khm, nagu näha, siis täitsime oma aasta eesmärgi joosta 3 100% puhast rada. Lähen teen nüüd väikse paranduse ja uus eesmärk on joosta 10 puhast rada. Ausalt ka, poleks osanud unes ka näha, et juba 10. uue aasta päeval täidame oma eesmärgi, arvestades seda, et eelmine aasta jooksime ainult 1 puhta raja 8 kuu jooksul. Super koer, mis muud mul öelda on. Ühesõnaga jah, oli mega edukas päev ja kodus sai Nopi jäneselihaga konservi.