Soomes võistlemas?!

Teisipäeval kirjutas mulle Kristin ja kutsus mind Soome võistlema. Pakkumine oli väga ahvatlev, niiet pikalt ma ei mõelnud ja peagi olid plaanid laupäevaks tehtud. Mis vaheaeg see ikka ilma võistluseta on.

Hommikul oli kell 6 äratus, andsin kähku koerale süüa ja ruttasin temaga välja ja siis sõitsime sadamasse. Sadamast laeva peale minek oli paras seiklus, sest selgus, et mul oli vaja mingit lapsevanema luba ja blablabla, vahepeal olin kergelt lootust kaotamas, et me ei jõuagi laeva peale, aga tegutsesime piisavalt kiirelt ja saime mulle loa ja piletid ja kui veel väravatest lõpuks läbi saime, siis jooksime elu eest 500m laeva peale. Jõudsime viimasel sekundil. Jõudsin vahepeal igasuguseid mõtteid mõelda, sest koerad olid autoga laeva peal, aga meie Kristiniga mitte ja kui me poleks jõudnud, siis.. Oli igatahes äärmiselt põnev hommik :)

Sadamast võistluspaika jõudmine läks kiirelt ja meil oli hallis piisavalt aega ringi vaadata ja olukorraga tutvuda. Saime selga võistlusnumbrid ja ühtlasi saime teada, et hüpperajad toimuvad väljas ja agilityrajad sees. Oleks ma seda teadnud, oleks ma end soojemalt riidesse pannud, õues oli ikka päris külm ja läbilõikav tuul.

Kõige rohkem muretsesin Nopi meeleolu pärast. Ei ole talle siiamaani pikad sõidud hästi mõjunud, ta on pärast kuidagi stressis ja ei taha eriti kontakti võtta. Mõtlesin, et võistlus on kordaläinud, kui Nopi teeb minuga koostööd ja jookseb normaalselt. Alguses tahtis ta kangesti õue tagasi minna, aga mingi hetk ta vist sai aru, et me teeme nüüd agilityt. Ja edasi laabus kõik väga hästi. Olen mõelnud natuke ka EOJ 2017 peale, aga see eeldab ikkagi pikka sõitu ja võõrast keskkonda, niiet sellega peaks varem harjutama.

Võistluse juurde minnes:
Toimus see Helsingi lähedal Hurtta hallis. Hästi mõnus koht oli, sees oli tohutult palju ruumi koeraga tegelemiseks ja olemiseks. Kohtunikud olid Anne Tammiksalu ja Svetlana Zolotnikova. Jooksime 3 rada - 1 Anne agilityraja ja 2 Sveta rada (hüpeka ja agilityraja). Midi klassis oli võistlejaid 20+!!

1. rada - 10kp + 4,18sek (kiirus 3,51 m/s)
Raja algus oli aeglane, aga raja lõpupoole läks koer aina kiiremaks. Kiige hüppas üle (?! okei ma vist eemaldusin liiga vara) ja veidral kombel ei osanud ta slaalomisse siseneda, kuigi nurk oli imelihtne. Rada oli hästi mõnus joosta, raskete kohtadega saime hakkama ja Nopi oli motiveeritud. 10. koht

2. rada - 5kp + 7,14sek (kiirus 3,47 m/s)
Uuuh see oli küll maailma kõige aeglasema stardiga koer, aga et rada oli mega kiire (väga lahe rada oli!), siis oli Nopi sunnitud hiljem kiirust juurde lisama. Jällegi viga slaalomisse sisenemisel, väga veider. 9. koht

3. rada - DSQ
Kiirus oli juba väga palju parem kui eelnevatel radadel. Disklahv tuli väga naljakast kohast - Nopi hüppas, isegi astus rõnga kõrvalt ja et hoog oli juba sees, siis ma ei hakanud parandama ka ja jooksime edasi. Peale Ad ei saanud Nopi tõkkel keerutamisest aru, niiet ta hüppas sealt tagasi.

Kuigi tulemustest see ei kajastu, siis mina jäin väga rahule ja tegelikult läks meil täitsa hästi. Nopi oli heas tujus ja kanapalli nimel kõigeks valmis. Naljakas, millised vead esile tulevad, kui kuu aega trenni ei tee, samas olin ma arvestanud, et oktoobris ei võistle ega tee trenni, aga nagu ikka, ei lähe asjad nii, nagu ma tahan. Kiirusest jäi seekord päris palju puudu ja slaalomiga oli midagi valesti, aga no pole hullu! Teinekord läheb paremini ja võib kindel olla, et Soome lähen ma veel võistlema.
Tulemusi näeb siin.

väliplats

sisehall (seal oli rõdu, kus sai olla!)

Aitäh Kristinile mind kaasa võtmast ja aitäh Annele filmimast!